Tantsuklubi Sinilind on võistlustantsuklubi, kus liikmeteks täiskasvanud. Kõigile pakutakse võimalusi võistlemiseks. Sõltumata tasemest ja vanusest. Igaühele on olemas väljundivõimalused.
Mina küll ei taha võistlema minna!!! – Nii ütleb enamik täiskasvanuid ja seeniore esmakordsel liitumisel klubiga.
Ometi muutub see seisukoht vabatahtlikult juba 50%-l esialgsetest eitajatest poole aastaga. Rõhutan just sõna VABATAHTLIKULT. Miks siis ometi? Toimub ajupesu? Või on see massipsühhoos? Õnneks kaugel sellest. Saadakse pigem aru, mis peitub tegelikult väljakutsete võimaluste all. Leitakse selle väärtus ning mõistetakse, miks selles suunas liigutakse. Võistlemine on justkui suure firma (mille koondnimetus on MINA TANTSIN) juhtimine: allosakondadel omad suunad ja neil omakorda omad osakonnad. Neid saab hallata ükshaaval, arendada igaühte omas tempos ja teha erinevaid valikuid – kuid nad kõik teenivad seda suure firma omanikku – MIND ENNAST.
Kõik algab mõtlemisest. Oskusest näha suurt pilti ja näha seda erinevatest suundadest. Mitte järgi anda harjumusele vaadata 1 kord ja ühest vaatest. Inimesele on sisse kodeeritud uudishimu ja teadmissoov, mis ühendatud sooviga edasi liikuda – olla edukam oma eilsest minast.
Harjumuslik jõud sunnib esialgu kaitsesse ehk laseme ligi hirmul ja paanikal. See omakorda matab kinni meie teadmised ja tegelikku võime toime tulla. Laseme ligi mõtte, et ega mina küll ei sobi …. ma ei oska ….. ma ei saa …. mul pole ….
Nii jõuame alati mugavustsooni – eksisteerime, areneme ikka, aga vau efekti ei ole ega tule. Argielu toonid püsivad ja eredaid värvilaike pildile ei ilmu.
Aga vaatame pilti laiemalt. Vaatame erinevatest suundadest. Uurime erinevaid peidetud kihte, laiendame ridade vahesid ja kergitame teadlikkuse kaant.
Igal juhul on võistlemise mõtte mõistmine ja nõustumine töö iseendaga. Töö oma tantsuväärtuse hoidmise ja tõstmise nimel. Ole sa alles algaja, hobitantsija või tantsusportlane – kõigil üks ja sama skeem.
Kerkib küsimus – kuidas nii?
Võistlemine tähendab eelkõige eesmärgi püstitamist. Küsi – Miks just tantsimine? Mida sa selles alas näed? On selleks ilu, kunst, liikumisekontroll, partnerlus või hoopis nimetamatuid väärtusi? Järelikult sa soovid eelpool nimetatust killukesi ka enese ellu. Sa soovid samastuda selle emotsiooni või tundega ja olla osaline.
Võistlemine sunnib koostama plaani. Nägema ette tulevikku. Hindama oma olemasolevaid ressursse. Otsima võimalusi, leidma lahendusi ning otsima kokkuleppeid. Energia pannakse liikuma! Toimub sihipärane liikumine oma soovi täitmise suunas.
Sellest sõltuvalt ei teki ka mitte kunagi lõplikku valmisoleku seisundit võistlemiseks. Võistlemise eesmärgiks on teadasaamine omandatud oskuse väärtusest. Tants on kunst, mida saab lõpmatuseni täiustada. Seega arenguruumi on alati ja kõigil.
Võistlemine on väljakutse endale. See motiveerib, sunnib oma oskusi arendama ja järjest jõulisemalt omandama. Võistlemine on liikumine iseendas edasi. Õnneks ei teki mitte kunagi seisundit, kus ollakse valmis võistlemiseks. See tähendaks lõpp-peatust ja energia seiskumist.
Enne, kui tahad võita teisi, pead võitma iseennast. / Dale Carnegie “Ärge muretsege, hakake elama!”
Ei ole mõeldav, et me tunneme vaid positiivseid emotsioone. Elus on tasakaal. On võidud ja on kaotused. Nii omane võistlemisele. Tuleb toime tulla oma hirmude ja rahulolematusega. Need on samuti vajalikud õppetunnid. See ongi kasvamine. Oma väärtuse mõistmine ja kinnistamine. Sellel skaalal liikumine.
Suurim võit on võit iseenda üle. Pedro de la Barca
Tantsuvõistlus ühendab endas ilusa ja valusa. Kuid siin võidavad kõik. Mõni võit on suur võit. Mõni on pisem. Mõnda võitu ei pruugi lihtsalt esialgu nähagi. Aga need on võidud! Võidetud iseendas. Võidetud ja suunatud edasiminekule. Võidetud jätkamisele. Võidetud jaatusele.
Greta-Eva Kalberg, märts 2020
